![]() |
Welcome to Loot.co.za!
Sign in / Register |Wishlists & Gift Vouchers |Help | Advanced search
|
Your cart is empty |
||
|
Books > Children's & Educational > Language & literature > Modern languages (other than English) > Literary texts > General
Eli bali lingoThulani owaye ehlala nodadewabo uKgomotso begcina
ikhaya elixa abazali baphangele edolophini. Abazali babebuya
ngeempela-nyanga kuphela. Babekwahlala nomnakwabo uBotsotso owaye
engasebenzi, elivila engafuni nokuncedisa endlwini. Ebesoloko
esenzelwa imisebenzi yakhe nguThulani.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Le yinkqubo ekhethekileyo yokuphuhlisa isakhono sokufunda kuba iqulunqwe ziingcaphephe eziphume izandla kulwimi lwesiXhosa kwaye imiliselwe ngokungathandabuzekiyo kwizithethe zesiNtu. Lenkqubo izibalula ncakasana ngabalinganiswa abakhethekileyo baseMzantsi Afrika kwiimeko eziqhelekileyo zokuphila. Oku kujoliswe ekuvuseleleni umdla wokufunda kubafundi bakho. Abafundi bathi babenakho ukwakha unxibelelwano oluluqilima namabali, nto ke leyo eyenza ukuba bakonwabele, bakuthakazelele ukufunda beselula. Ikwafumaneka ngolwimi lwesiBhulu. IsiZulu neSipedi kwinqanaba lolwimi lwasekhaya. Lenkqubo ikwafumeneka ngolwimi lwesiNgesi ulwimi lokuqala olongezelelweyo.
Naledi o ya go nna kwa toropong. O tlile go nna le malome le
mmangwaneagwe. Naledi o rata segolobogolo dipone tsa kwa toropong.
O simolola go tshwantsha motse le toropo. Ke lwantlha Naledi a ya
konsarateng. O ne a itumetse tota fa mmangwaneagwe a re o tlile go
mo rekela mosese o montshwa.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Lenaneo la Go ruta Go bala la Vuma ke la moswananosi ka lebaka la gore le ngwadilwe gomme la tswetswa pele ke bangwadi bao ba sa bolelego Sepedi fela eupsa ba kwesisa lemanoga le setso sa gona. Baanegwa ba kgonthe ba Afrika Borwa le tikologo ya selegae ka gare ga Vuma di tla amanya baithuti ba gago ba bafsa le go anega dikanegelo moo go nonnego. Vuma e tla dira gore go ithuta go bala go kgahlise gape e be mosomo wo mobose. Gape le hwetsega ka Afrikaans Leleme la Gae, isiZulu Leleme la Gae, isiXhosa Leleme la Gae le English Leleme la Tlaleletso la Mathomo.
Lenaneo la Go ruta Go bala la Vuma ke la moswananosi ka lebaka la
gore le ngwadilwe gomme la tswetswa pele ke bangwadi bao ba sa
bolelego Sepedi fela eupsa ba kwesisa lemanoga le setso sa gona.
Baanegwa ba kgonthe ba Afrika Borwa le tikologo ya selegae ka gare
ga Vuma di tla amanya baithuti ba gago ba bafsa le go anega
dikanegelo moo go nonnego. Vuma e tla dira gore go ithuta go bala
go kgahlise gape e be mosomo wo mobose.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Winner - Maskew Miller Longman 2015 Literature Awards. Buka eno e ka ga dikgwetlho tse bana ba tobanang le tsone. E bontsha tshegetso e motho yo a tobaneng le dikgwetlho tseno a ka e bonang go tswa mo batsading, ditsaleng le maloko a mangwe a setshaba. Tshidiso o tsoga a suma jaaka lebolobolo mme ga go ope yo a itseng gore matsapa di a tsaya kae. Mosadimogolo Tsetsana le morutabana Tabane mmogo le ditsala tsa ga Tshidiso ba swetsa go bona tharabololo ya matsapa a ga Tshidiso. Go na le ditiragalo di le dintsi tse di lobebe ebile di rokotsa mathe tse di lebisang kwa tshegetsong eo Tshidiso a e bonang gotswa kwa matlhakoreng a a farologaneng mme kwa bokhutlhong, Ngwana sejo o a tlhakanelwa ... Thatayaone Raymond Dire o belegetswe kwa Setlopo mo Mahikeng. Ke ngwana a le mongwe mo lelapeng la ga Dire. O tsene sekolo kwa Bakang Selebo Primary School, a tsweletsa dithuto tse dikgolwane kwa Setlopo Science and Commercial Secondary School, koo a weditseng lokwalo lwa gagwe lwa materiki. O na le lekwalo la Community Arts Administration and Management. Ga jaana o ithutela lokwalo lwa B.A in Indigenous Knowledge Systems mo Yunibesithing ya Bokone Bophirima. Ka ngwaga wa 2010 o ne a ithutela terama mo Mmabana. Thatayaone o nnile le seabe mo dikgatisong tse di latelang: Losaka la poko (Poko).; Via Afrika Grade 8 Setswana Puo ya Gae (Buka ya puiso).; Platinum Le Re Letlhabetse Grade 9 (Buka ya puiso).; Tswina ya Setswana (Ditlhamane).; Reetsa fa! (Dikgankhutswe).
Leli bhungu ngu-Obi Okonkwo, oyisisebenzi esinesikhundla esiphezulu laphaya emahhovisi ezeNhlalakahle edolobheni. Ubekwe icala lokwamukela umgwaziso, imali yokuthengwa. “Impela angizwisisi ukuthi yini lena ekwenze wamukela umgwaziso.” Wawasho qede la mazwi wahwaqabala umntanomlungu. “Uyisifundiswa. Futhi unenhlanhla yokuthi imfundo yakho uyizuze usemncane, ikusasa lakho libonakala liqhakazile.” Kube sengathi la mazwi ayisiswebhu enyameni ka-Obi. Zikhophoze okwempophoma izinyembezi kumnta ka Okonkwo. Amazwi ekusasa eliqhakazile wona ahlaba ephukela, nakhu usekubona kufiphala lokhu kuqhakaza. Okubuye kuyizwise ubuhlungu isibili le nsizwa ukuthi isifelwe izwe. Wonke amabhilidi ewakhile awohloka ubuthaphuthaphu ibhekile nje. Unina ibimkhonze kunazo zonke izinto, usedlulile emhlabeni. Kanti ngakwelinye icala isithandwa sayo uClara ushaye wachitha, alikho nelincane ithemba lokuphinde imbone. Baze bamfulathela abakubo abangasekho u-Obi. Liyifele ngempela izwe indodana ka-Okonkwo.
Amazolo het die laaste maande van haar tyd gevra dat die kind in haar moet doodgaan, en sy saam met hom. Mlenzana het nie teruggekom nie. Sy het aanhou werk, tot op die laaste dag, asof sy nie kind gedra het nie en almal het oor haar gepraat, die hele Msinga vol, en verder weg tot by Bomvini en Thenjini, en die Zondi. "Ek sien jou," het sy gegroet wanneer sy iemand raakloop, maar niemand het geantwoord nie. Hulle het geweet dat sy die kind nie wou he nie. Jan van Tonder betree in hierdie roman die magiese wereld van die menslike religie waarin realiteit en mistiek moeilik van mekaar te onderskei is. Sentraal staan die uitverkore kind wat deur die wat dood is en tog lewe, gemerk is om 'n groot man te word - ten spyte van sy verskeurdheid tussen eenvoud en weelde en moeder en ma. Die een het hom in die lewe gebring, die ander het hom gesoog. Maar 'n kind kan nie tussen twee ma's staan as die een van riet en die ander van sterklip gemaak is nie. Hierdie uitgawe van Die kind, bied omvattende studiemateriaal, spesifiek vir leerders van Afrikaans as Eerste Addisionele Taal. Hierdie e-boek is 'n digitale weergawe van die gedrukte boek wat vir die KABV goedgekeur is. Die e-boekformaat sluit die volgende voordele in: Die vermoe om op 'n rekenaar, skootrekenaar of tablet na die inhoud te kyk.; Soos leerders die skrifgrootte stel of die tablet draai, verander die teks sodat dit steeds op die toestel se skerm pas. Sodoende word 'n optimale lees- en leerervaring verseker; en Leerders kan aantekeninge maak, teks met kleur beklemtoon en plekke in die teks merk om later weer daarna te kyk. Daar is ook toegang tot video- en klankgrepe vir ouditiewe en visuele leer.
Lenaneo la Go ruta Go bala la Vuma ke la moswananosi ka lebaka la
gore le ngwadilwe gomme la tswetswa pele ke bangwadi bao ba sa
bolelego Sepedi fela eupsa ba kwesisa lemanoga le setso sa gona.
Baanegwa ba kgonthe ba Afrika Borwa le tikologo ya selegae ka gare
ga Vuma di tla amanya baithuti ba gago ba bafsa le go anega
dikanegelo moo go nonnego. Vuma e tla dira gore go ithuta go bala
go kgahlise gape e be mosomo wo mobose.
Le yinkqubo ekhethekileyo yokuphuhlisa isakhono sokufunda kuba iqulunqwe ziingcaphephe eziphume izandla kulwimi lwesiXhosa kwaye imiliselwe ngokungathandabuzekiyo kwizithethe zesiNtu. Lenkqubo izibalula ncakasana ngabalinganiswa abakhethekileyo baseMzantsi Afrika kwiimeko eziqhelekileyo zokuphila. Oku kujoliswe ekuvuseleleni umdla wokufunda kubafundi bakho. Abafundi bathi babenakho ukwakha unxibelelwano oluluqilima namabali, nto ke leyo eyenza ukuba bakonwabele, bakuthakazelele ukufunda beselula. Ikwafumaneka ngolwimi lwesiBhulu. IsiZulu neSipedi kwinqanaba lolwimi lwasekhaya. Lenkqubo ikwafumeneka ngolwimi lwesiNgesi ulwimi lokuqala olongezelelweyo.
Le yinkqubo ekhethekileyo yokuphuhlisa isakhono sokufunda kuba
iqulunqwe ziingcaphephe eziphume izandla kulwimi lwesiXhosa kwaye
imiliselwe ngokungathandabuzekiyo kwizithethe zesiNtu. Lenkqubo
izibalula ncakasana ngabalinganiswa abakhethekileyo baseMzantsi
Afrika kwiimeko eziqhelekileyo zokuphila. Oku kujoliswe
ekuvuseleleni umdla wokufunda kubafundi bakho. Abafundi bathi
babenakho ukwakha unxibelelwano oluluqilima namabali, nto ke leyo
eyenza ukuba bakonwabele, bakuthakazelele ukufunda beselula.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Dineo le Lesego ke ditsala tse di ntshanang se inong. Le fa ba tsena mo mathateng ba tsena mmogo. Dineo o tlhokafaletswe ke kgaitsadie mme batsadi ba gagwe ga ba ise ba amogele seo ka jalo ba mo tshedisa ka thata. Din oh o ya kwa mmolong ka madi a bogodu, le gona fao, o na le Lesego. Dineo le Lesego ba tsweletse jalo ba bo ba ya go tshameka metshini. Ba ne ba fenya mo letsatsing leo. Ba tswelela ka go utswa mo mabenkeleng. Puiso ya Heinemann ya Go Buisa Go Bonolo ke motseletsele wa dipadisi tsa Puo ya gae o o nang le terama, metlae, metlholo, dimakatso le dikgangtota tsa moithuti wa Kgato ya Magareng. Motseletsele ono o na le ditlhogo di le 20 go Mophato mongwe le mongwe mme di rulagantswe go tswa go 1 go ya go 4. Motseletsele ono o neela barutabana le baithuti mmogo mofuta wa didiriswa tsa go buisa go rotloetsa dithuto tsa phaposiborutelo.
Lukase ke motshameki yo o boleng tota. Ditsala tsa gagwe di mo
tlotla tota fa go tla mo kgweleng ya dinao. Morago ga motshameko le
setlhopa sa sekolo se se golwane ba ya kwa ntlolehalahaleng go ya
go tansa. Ba tsena kwa teng mme Lukase o simolola go tansa le
mosetsana mongwe. Bothata bo tlhagelela fa go tsena basimane ba ba
golwane, mosetsana yo o ya kwa go bona a tlogela Lukase.
Le yinkqubo ekhethekileyo yokuphuhlisa isakhono sokufunda kuba iqulunqwe ziingcaphephe eziphume izandla kulwimi lwesiXhosa kwaye imiliselwe ngokungathandabuzekiyo kwizithethe zesiNtu. Lenkqubo izibalula ncakasana ngabalinganiswa abakhethekileyo baseMzantsi Afrika kwiimeko eziqhelekileyo zokuphila. Oku kujoliswe ekuvuseleleni umdla wokufunda kubafundi bakho. Abafundi bathi babenakho ukwakha unxibelelwano oluluqilima namabali, nto ke leyo eyenza ukuba bakonwabele, bakuthakazelele ukufunda beselula. Ikwafumaneka ngolwimi lwesiBhulu. IsiZulu neSipedi kwinqanaba lolwimi lwasekhaya. Lenkqubo ikwafumeneka ngolwimi lwesiNgesi ulwimi lokuqala olongezelelweyo.
Uhlelo Lokufundisa Ukufunda iVuma lungolukhethekile ngoba lubhalwe futhi lwakhiwa ababhali abangagcini nje ngokukhuluma isiZulu kodwa abaqonda kahle isimo senhlalo kanye nosikompilo. Abalingiswa kanye nesizinda okususelwe esimweni senhlalo yaseNingizimu Afrika kwiVuma kuzobagcina bethathekile abafundi bakho abasebancane ngenxa yobunyoninco bokuxoxwa kwezindaba abakwazi ukuzimatanisa nempilo yabo. Lokhu kwenza ukufunda ukufunda kubemnandi futhi kube umsebenzi ojabulisayo abazowuthanda zisuka nje. Luyatholakala futhi ngesiBhunu ulimi lwasekhaya, isiXhosa ulimi lwasekhaya, iSepedi ulimi lwasekhaya kanye nesiNgisi ulimi lokuqala lokwengeza.
Lenaneo la Go ruta Go bala la Vuma ke la moswananosi ka lebaka la gore le ngwadilwe gomme la tswetswa pele ke bangwadi bao ba sa bolelego Sepedi fela eupsa ba kwesisa lemanoga le setso sa gona. Baanegwa ba kgonthe ba Afrika Borwa le tikologo ya selegae ka gare ga Vuma di tla amanya baithuti ba gago ba bafsa le go anega dikanegelo moo go nonnego. Vuma e tla dira gore go ithuta go bala go kgahlise gape e be mosomo wo mobose. Gape le hwetsega ka Afrikaans Leleme la Gae, isiZulu Leleme la Gae, isiXhosa Leleme la Gae le English Leleme la Tlaleletso la Mathomo.
Le yinkqubo ekhethekileyo yokuphuhlisa isakhono sokufunda kuba iqulunqwe ziingcaphephe eziphume izandla kulwimi lwesiXhosa kwaye imiliselwe ngokungathandabuzekiyo kwizithethe zesiNtu. Lenkqubo izibalula ncakasana ngabalinganiswa abakhethekileyo baseMzantsi Afrika kwiimeko eziqhelekileyo zokuphila. Oku kujoliswe ekuvuseleleni umdla wokufunda kubafundi bakho. Abafundi bathi babenakho ukwakha unxibelelwano oluluqilima namabali, nto ke leyo eyenza ukuba bakonwabele, bakuthakazelele ukufunda beselula. Ikwafumaneka ngolwimi lwesiBhulu. IsiZulu neSipedi kwinqanaba lolwimi lwasekhaya. Lenkqubo ikwafumeneka ngolwimi lwesiNgesi ulwimi lokuqala olongezelelweyo. |
You may like...
|